Ma olen alati shoppamist tohutult armastanud. Aastate möödudes on muutunud minu silmaring ja olen saanud palju targemaks ning säästlikumaks. Kunagi olin tohutu kiirmoe fänn, mis on ilmselge kui oled teismeline, raha on vähe, aga riideid ju tahaks. H&M, Zara, House, Reserved ja paljud muud poed on olnud aastaid minu lemmikud, kuid aja pikku olen üritanud neist lahti öelda ning kohe seletan täpsemalt miks.
Riided on ka prügi
Meenutades paar päeva tagasi toimunud maailmakoristuspäeva on inimestele üsna selge, et prügi ja sellega ümberkäimine on suur probleem. Paljud siiski ei tea, et just tekstiili- ja rõivatööstus on maailmas naftatööstuse järel suurim looduse reostaja. Nagu on öelnud ka rõivadisainer Reet Aus, et millestki mitte millegi tegemine on üks kallemaid protsesse.
Kuna poodides on kaupa liigagi palju on inimestel kadunud harjumus ja oskus oma esemeid parandada, kuna alati saab poest uue ja odavama asemele osta. Ka soodusmüügid on ohtlikud, eriti kiirmoe lettidel, sest inimesed muudkui ostavad asju, mida neil tegelikult isegi vaja pole. Selle tulemusel kodud aina kuhjuvad ebakvaliteetsetest asjadest, mis leiavad kiirtee prügikasti. Ilmselt tundmatu informatsioon on paljude jaoks see, et alatest aastast 2025 tuleb Eestis hakata rõivajäätmeid sorteerima ehk tavalise olmeprügi hulka neid enam visata ei tohiks. Seega usun, et on ideaalne aeg levitada riiete taaskasutuse trendi.
Mugavustsoonist väljatulek
Riiete ostmine tundub nii tavaline ja igapäevane, et paljud sellele ei mõtlegi. Ei mõelnud ka mina, kuni kätte tuli aeg, kus hakkasin oma riiete ja asjade eest ise maksma. Pani ikka mõtlema küll kust, mida ja mis raha eest. Nii olengi oma tee leidnud teise ringi poodideni. \”Iu, kaltsukad,\” on tihti inimeste esimene reaktsioon. Ka minu jaoks oli see algul hirmutav, kuid mida rohkem ma leidsin ilusaid ja kvaliteetseid asju seda rohkem minu arvamus muutus. Olen pannud tähele, et see pole enam nii tabu teema kui varem. Paar aastat tagasi ei julgenud paljud öeldagi, et ostavad riideid taaskasutusest, siis nüüd reklaamivad seda häbenemata ka tuntumad näod.
Kiirmood on kahjulik ning kurb tõsiasi on see, et me ei saa sellest ilmselt mitte kunagi lahti, kuid me saame ise panustada kui palju me kiirmoe riideid ostame ja mida me nendege edasi teeme, kui neid enam oma riidekappi ei soovi. On soovitatud, et inimesed võiksid võimalusel osta kallima brändi riideid, sest need on kvaliteetsed ning neid on hiljem kergem ümber töödelda või edasi müüa. Kahjuks on kvaliteetkaup üsnagi kallis ja seda endale lubada on võimalik siiski vähestel. Mainin ka ära, et patt pole mõnel korral aastas H&M ning Zara riideid soetada vaid olukord muutub tõsiseks, siis kui seda soovitakse iga paari nädala tagant teha. Sellepärast ongi teiseringi riiete ostmine hea lahendus kui januled oma ostuihast vabanema, aga samas hoiad ka meie planeeti ja oma rahakotti. See ei tähenda alati Humana läbi kammimist vaid võib vabalt toimuda ka internetis. Näiteks yaga.ee on lehekülg, kust leidub kuhjaga vähe kasutatuid või uusi riideid, jalanõusid ning palju muud.
Ka ise saab anda oma panuse kui prügikasti asemel leiavad su riided tee teisele ringile. Näiteks on linnades erinevad riidekonteinerid, mida haldavad enamjaolt Humana ja Uuskasutuskeskus. Samuti võtab vanu riideid vastu H&M andes iga kotitäie riiete eest vastu sooduskupongi. Riietega võib ka endale raha teenida viies need kuhugi müüki.
Olles ise üsna suur shopahoolik tunnen ma suurt rõõmu igast riideesemest, mis endale ostan, kuid tean, et kogu aeg tavapoodides poodeldes teeksin suure karuteene nii endale kui meie planeedile. Kuna riiete ostmine on nii elementaarne loodan selle postitusega tuua inimeste sekka rohkem teadlikust. Kuigi taaskasutusest räägitakse üpris palju on inimestel selle ees siiski hirm. Näen seda nii oma tutvusringkonnas kui ka pereringis. Seega saab juba peagi uuest postitusest lugeda minu hirmudest, rõõmudest ja kõigest muust, mis teiseringi poodides shoppamine minu ellu toonud on ja kuidas ajaga on sellest saanud minu elu igapäevane osa.