Kas Lahe Koolipäev on päriselt ka lahe?

29. novembril toimus iga-aastane noortekonverents Lahe Koolipäev. Ka mina otsustasin sel aastal esimest korda osa võtta. Koolikaaslased on varasematel aastatel seal käinud ja selle põhjal tundus, et see võiks täitsa meeldiv üritus olla. Hind oli esmapilgul üpris krõbe, aga tegelikult oli see õiglane ja ei kahetse küll, et selle raha välja pidin käima. Tore on vahel nelja seina vahelt klassiruumist välja saada ning ka teistsuguseid teadmisi koguda.

Kõige ebameeldivam osa oli kindlasti hommikul kell viis ärkamine, et juba pool kuus pealinna poole sõitma hakata. Arusaamatuks jäi aga rongkäigu liikumine Balti jaamast Nordeasse. Miks poleks lihtsalt võinud kohe kohale sõita? Aga see selleks. Jõudsime ilusti kohale ja oh jummel, kus oli rahvast. Läks ikka aega, et riided saaks ära anda, kuid see-eest registreerimine läks kiiresti ja oli minu meelest väga hästi korraldatud. Leidsid oma nimesildi, said käepaela ja koti ka. Kuna saabusime suhteliselt viimasel hetkel, siis oligi aeg juba saali liikuda. Suutsin vahepeal oma sõbrad ära kaotada, seega istusin üksinda üsna esimesse ritta.

Count-down läks lava ekraanil tööle ja oli tunne, nagu nüüd hakkaks midagi mega ägedat toimuma. Ja hakkas ka, sest lavale tuli ju NÖEP. No oli see ikka vahva. Mõnus energialaks kohe hommikul kätte saada hea muusikaga – üks parimaid asju maailmas üldse!! Edasi läks üsna sujuvalt. Laval käis ka näiteks geeniteadlane Riin Tamm, kes rääkis nii huvitavalt, et teadus võib isegi mulle reaalselt meeldima hakata.

Vaatusi oli kokku kolm ja tuntud eestlasi vooris lavalt läbi päris palju. Minu enda lemmikuteks olid Rasmus Puur ja Tõnis Niinemets. Rasmus võitis mu südame juba laulupeo ajal ning Nordeas sain veelgi rohkem tõestust kui toreda inimesega on tegemist. Ja no Tõnis Niinemets.. kellele ta ei meeldiks? Nalja tegi palju ja parim lause tema poolt oli: \”Ma pole vabadussammas, ma ei peagi kõigile meeldima.\”

Vaheesinejad olid ka vahvad. Teadusbuss oli väga köitev ja mulle endale meeldis ka Arg Part , kes lihtsalt oli väga energiline ning teistmoodi. Kolme vaatuse vahel olid muidugi ka pausid, kus oli võimalus erinevate konverentsi koostööpartnerite bokse külastada. Käis ka Vabadusrännak, mille eesmärgiks oli igast boksist tempel saada. Ise ma seda ei teinud, sest tahtsin lihtsalt rahulikult ringi vaadata. Süüa sai ka muidugi. Väga hea lasanje oli ning igast muud näksimist pakuti ka.

Endaga võtan sellelt päevalt kaasa kindla teadmise, et teha tuleb seda, mis sulle meeldib ning jääda alati iseendaks. Seda olenemata sellest, mida teised arvavad. Ka Laura Põldvere saatis saali ilusa mõttetera: “Kui keegi ütleb sulle, et see pole võimalik, siis lihtsalt tee seda.” Võib öelda, et päev oli täis üllatusi ja kindlasti sain palju uut motivatsiooni ning mõtteid edasipidiseks. Soovitan kõigil, kel vähegi võimalik, ka järgmine aasta sellest osa võtta. Neid emotsioone ja teadmisi, mis sealt endaga kaasa saad, on raske sõnadesse panna. Peab lihtsalt kohale minema ja oma silmaga asja üle vaatama. Suured kummardused ürituse korraldajatele. Võin käsi südamel öelda, et Lahe Koolipäev on päriselt ka lahe! 😝