Jällegi on viimasest postitusest möödas liiga pikk aeg. Hetkel käigus olev isolatsioon pole olnud minu jaoks just suurim motivatsiooni allikas. Vaadates oma sõprade-tuttavate sotsiaalmeediad, siis mul on tunne nagu oleks mina ainus laiskvorst, aga usun, et see kindlasti päris nii pole. 😁 Räägin siis lähemalt, kuidas minu jaoks on viimased kaks kuud möödunud.
enne kui asi veel hulluks läks
Veebruari lõpus kui viirusemaania reaalsus meieni alles hakkas jõudma käisin ma oma viimasel reisil. Ma olen nii õnnelik, et seegi toimuda jõudis. Käisin Põhja-Soomes Ivalos, aga sellest pikemalt räägin juba järgmises postituses, sest mul on niiii palju imelisi pilte ning emtosioone, mida jagada. 😉
Võib öelda, et veebruar oli minu motivatsiooni tipppunkt. Ma lugesin raamatuid, käisin palju trennis ning üleüldiselt kõik tundus olevat ideaalne, sest mul oli kevadeks palju ägedat plaanis. Sellepärast ilmselt ongi mul olnud raske end viimasel ajal kokku võtta, sest igapäev on justkui pühapäev. Rutiin on kadunud ja sellega koos ka motivatsioon.
Eriolukorra algul jõudsin veel Nike esinduspoest omale uue trenni outfiti välja valida ning õnneks see hoidis natukenegi veel minu trenniisu üleval.
maailma kokkuvarisemine
Märtsi algus oli üsna pingeline, sest olukord muutus järjest tõsisemaks ning tekkis palju murekohti. Kuna töötasin Tallinna sadamas söögikoha klienditeenindajana, siis iga päevaga läks seis järjest nukramaks. Eriolukord oli välja kuulutatud, üritused tühistatud, turistid minema saadetud.. Ei läinud kaua kuni teatati, et tööle me enam tulla ei saa.
Samal ajal oli paari päeva kaugusel meil plaanitud sünnipäevareis Pariisi. Ilmselgelt pidime sellegi ära jätma. 😞 Õnneks viimasel hetkel lend tühistati ning Finnair oli kenasti nõus kogu raha tagasi maksma. Üks hotell oli samuti väga vastutulelik, kuid teisest kohast pidin saatma mitmeid kirju enne kui oldi nõus raha tagastama. Ka kontsert kuhu olid VIP piletid ostetud pole siiani märku andnud, et kas saame raha tagasi või mis nüüd siis saab. 🤷♀️
Samuti oli mul reis plaanitud aprilli. Poleks seda viirust, siis istuksin hetkel selle postituse kirjutamise asemel hoopis Türgi päikese all. Väike reis oli plaanitud ka maikuu lõppu Rootsi, et minna Green Day kontserdile, kuid ka see on juba tühistatud. Nüüd pole muud oodata kui ainult, et saaks oma raha tagasi, kuid kõik pakuvad vaid oma kinkekaarte. 😕
uued tuuled
Kogu selle tohuvabohu sees olen ma vastu võtnud väga palju elumuutvaid otsuseid. Esiteks otsustasin klienditeenindaja tööga selleks korraks lõpparve teha. Mul oli tohutult kurb sealt ära tulla, sest töökaaslased ja koht ise olid mulle väga südamelähedaseks saanud. Uue töökoha näol tahtsin proovida midagi uut ja seega läksin tööle Valiosse, kus olen varasemalt suveti tööd teinud. Sel korral vaid valisin astmekese kõrgema ameti ning peale paari nädalast õppimist sai minust pakkemasina operaator. Sellist suunda oma elus ma poleks uskunud, et võtan, aga olen kindel, et selline töö annab mulle palju uusi kogemusi ning oskuseid, mida igalt poolt ei leia.
Töökoha muutus tõi sel korral kaasa ka elukoha muutuse. Olen tagasi oma kodulinnas Tartus. Õnneks leidsin omale elukoha üsna kiirelt ja normaalse hinnaga. Vaatasin kohta pilguga, kus ma saaks hakkama tulevikus ka tudengi rahakotiga. 🙄
Aga eks me kõik ole vast üritanud oma elu elada nii tavaliselt edasi kui võimalik. Kogu see reiside tühistamine ning töö- ja elukoha vahetamine on olnud minu jaoks väga väga stressirohke. Kõige kurvem on olnud sünnipäevade tähistamine, sest võrreldes sellega, mis plaanid tegelikult olid, sai suur juubel ikka väga vastupidiselt vastu võetud. Kuid olen väga õnnelik, et olen aega saanud veeta oma pere seltsis mitte täielikult üksi isolatsioonis olles ning muidugi olen tänulik, et meist kõik terved on. 😇
Raske on olnud viimased kaks kuud, kuid loodan, et suveks olukord muutub leebemaks. Kõige raskem on mul leida motivatsiooni trenni tegemiseks ning tervislikult toitumiseks, sest niiii mõnus on päevade viisi teki all Netflixi vaadata ning midagi head pugida. Eriti mõnus on toitu koju tellida, et ise mitte midagi tegema ei peaks. 😅 Aga nüüd olen end kogunud ning kuna keegi meist ei tea kaua see olukord veel kestab, siis annan endast parima, et elu aktiivsemaks muuta.
Loodan, et kõik, kes seda postitust lugesid on terved ning näevad, et nad pole selles raskes olukorras üksi. Peame vastu ning tuleme sellest olukorrast välja tugevamalt kui olime varem. 🤗
